Musta pässikut sobib kasvatada kõikjal Eestis. Majanduslikult on kõige otstarbekam kasvatada seent vähemviljakatel ja/või liigniisketes kasvukohtades (nt lodu- ja madalsoo kaasikutes või lepikutes), kus puude juurdekasv on tagasihoidlik ja metsamajandamine keeruline. Sobivad ka lehtpuu-okaspuu segapuistud, kus pärast nakkusega puude välja raiumist jääb alles okaspuu järelkasv.

Must pässik okaspuudel ei kasva, eelistab kasvamiseks enamasti soo- ja arukaske, kasvab ka hallil lepal ja sanglepal. Teistel lehtpuudel vähem.

Jah võib ja kase tüvega tüübleid võib kasutada ka lepale. Tänaseks oleme hinnanud geneetiliselt ja visuaalselt, et nakatumine toimub. Katsealad on jälgimise all.

Musta pässikut võib metsa kasvama panna igal aastaajal. Parim aeg on vahetult enne suvekuuma (kuumaga satub puu stressi ja pässik toimetab soojematel temperatuuridel paremini). Tüüblid külma ei karda ja neid võib istutada ka enne talve, et kevadel esimese sula ja mahlade liikumisega saaks must pässik puidus toimetama hakata.

Kännuseente tüüblite paigaldamist soovitame teha värskele raielangile (eelkõige aprillist juunini ja augustist septembrini), et vältida kännu nakatumist muude seente ja haigustega, mis võivad pärssida tüüblist arenevate seente kasvu.

Parima tulemuse saavutamiseks kasutada kaitsevaha, kuna sellega vähendatakse ebaõnnestumise riski. 12,5×50 mm tüüblite kasutamisel on soovitav kasutada kaitsevaha, sest paigaldamise käigus tüvele tekkiv vigastus on ulatuslikum ning vaha kaitseb tüüblit kuivamise eest ja vigastatud kohta teiste seenhaiguste ja kahjurite eest.

Musta pässiku puhul võivad esimesed seenemügarad ilmuda juba 1-3 aasta jooksul pärast tüve nakatamist. Korjata on aga mõistlik siis, kui nad on piisavalt suured. Meie esimesed katsealad on rajatud 2020. aastal. Seega hoiame kursis uudistega. Korjamisega ei pea kiirustama, pässik on fond, mida saab välja võtta endale sobival ajal!

Esimese saagi saab u 2-4 aasta jooksul. Lakkvaabik ilmutab oma saagi soojemal ja niiskemal ajal. Libliktagel eelistab jahedamaid ilmasid. Teisel aastal võib kontrollida kändu 2 korda – suvel ja sügisel. Kolmandal aastal kontrollida ka kevadel. Kui esimesed lakkvaabikud või libliktagelid hakkavad end ilmutama, siis käia tihedamalt vaatamas. Võrreldes teiste seentega on nende seente viljakehad aeglasema kasvuga.

Seeni ei saa rutata. Nad vajavad oma aega koloniseerimiseks enne kui end ilmutavad. Kui must pässik või kännuseened ei kasva üldse, siis võib põhjus olla selles, et nakatamise käigus on toimunud saastumine või olemasolev seen on kultuurseene välja tõrjunud. Kasvukiirust võivad pärssida liiga kõrged või liiga madalad temperatuurid. Kännuseente puhul aeglustab seente kasvu ka pikaldane kuivus.

Musta pässiku kasvatamise tasuvust on väga keeruline hinnata, kuna pässikute kasvatamine on võrdlemisi pikaajaline protsess ja pole teada kuivõrd ulatuslikult ta ikkagi puitu lagundab. Kindlasti aitab ta luua lisatulu vähemväärtuslikule puistule, kuid kui tulutoov ta lõpuks on, seda näitab vaid aeg.

Meilt ostetud tüüblitest kasvanud saagi müügi osas meie poolt kohustusi ei järgne. Saate selle tagasi müüa meile või mõnele teisele kokkuostjale. Teeme tööd ka selle nimel, et leida Eestist kokku kogutud saagile välisturgu.