Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega alustati 2019. aasta lõpul projekti, mille raames koguti Eesti ja Soome metsadest proovide tegemiseks musta pässikut (kaks seenkeha hallilt lepalt, üks mustalt lepalt, kaks arukaselt ja üks Põhja-Soome arukaselt). Uuringu eesmärk oli määrata erinevatelt kase ja lepa liikidelt pärit pässikute betuliini, betuliinhappe, lanosterooli, inotodiooli, α- ja β-glükaani ning polüfenoolide ja flavonoolide sisaldus. Käesoleva aasta 25. augustil avalikustati analüüsi tulemused mainekas teadusajakirjas Biomolecules. Teadaolevalt on see esimene uuring, mida just lepal kasvava musta pässiku keemilise koostise kohta tehtud on. Ainulaadsust lisab ka see, et kõik keemiliselt analüüsitud musta pässiku tüved (isolaadid) on tulevaste uuringute jaoks lisatud kultuurikogusse ja geenivaramusse.  

Analüüsi tulemused näitasid, et kõigis proovides, välja arvatud Põhja-Soomest pärit arukase proovis, sisaldasid mustad pässikud betuliini. Võrreldes arukasega, tuvastati oluliselt (p < 0,05) kõrgem betuliinhappe sisaldus hallilt lepalt pärit pässikus. Kuid arukaselt pärit pässikud olid polüfenoolide, flavonoolide ja glükaanide poolest rikkamad. Inotodiooli sisaldus oli üsna sarnane nii halli lepa kui arukase pässikutes. Samuti ei leitud nende kahe puuliigi proovide vahel olulisi erinevusi lanosteroolisisalduses. Musta pässiku täispika seenkehade analüüsiga saab tutvuda siin.