Miks kasutada musta pässikuga nakatamisel Eestist pärit seenetüvesid?
Kuna seen võib levida nakatunud puistust looduslikult välja, siis selleks, et hoida ühe seenetüve massilist levikut looduses kontrolli all, on soovitav puistu kunstlikul nakatamisel kasutada erinevaid Eestist pärit seenetüvesid. Võõraste n.ö sissetoodud geenidega nakatamist tuleks vältida, sest nende käitumine võib olla ettearvamatu.
Tähtis on, et kultiveeritavad seenetüved suudaksid nakatada peremeespuud ja moodustada pässikut. Seenetüvi peab olema piisavalt vastupidav ja vajadusel suutma konkureerida teiste seentega. Seetõttu on oluline eri tüvede ja nende kasvukiiruse uurimine, et välja selgitada parimad tüved meie keskkonda.
Parimad seenetüved
Inopure peab oluliseks säilitada seente geneetikat, mis on siinse keskkonnaga kohanenud. Kuna musta pässiku uurimise teeb keeruliseks seene väga pikk elutsükkel, siis on oluline koguda informatsiooni ülima täpsusega. Seetõttu alustati 2019. aasta lõpul esimeste musta pässiku isolaatide kogumist ning parimate seenetüvede väljaselgitamist koostöös SeeneSeeme OÜga, kellel on pikaaegne kogemus seente nakkematerjali uurimisel.
- Isolaatide arv – tänaseks oleme isoleerinud 38 aru- ja sookase isolaati ning 65 isolaati hallilt ja mustalt lepalt. Lisaks üksikud haruldused vahtralt ja mõningaid isendid lähinaabrite juurest.
- Selgitatud kiireimad tüved – valdava osa isolaatidega on läbi viidud kasvukiiruse katsed laboratoorselt. Samuti oleme selgitanud laboratoorselt, mil määral erinevad kasvukiirused kaselt korjatud mustal pässikul halli lepa substraadil ja vastupidi.
- Liik valideeritud – et veenduda isolaatide puhtuses ja liigis, oleme enamikele pässiku isolaatidele teostanud geneetilised analüüsid.
- Isolaatide arhiveerimine – säilitame kõik kultuurid aastasadadeks! Kuna tegemist on väga pikaajaliste katsetega, siis tavapäraste tingimuste juures ei ole võimalik säilitada isolaatide algupäraseid omadusi. Selleks säilitame koostöös SeeneSeemne OÜ’ga kõik isolaadid – 80 C° juures. Aeg-ajalt naaseme soovitud tüve algse koe ehk emakultuuri juurde tagasi. Teeme seda isegi siis, kui otsene vajadus selleks puudub. Seeläbi saame vältida aja jooksul tekkivaid geneetilisi mutatsioone, mille tõttu võib oluliselt väheneda hilisem saagikus.
- Välikatsed – Erinevalt teistest seentest konkureerib must pässik elusa puiduga, olles patogeen. Täna puuduvad uuringud selles osas, millised geneetilised osad annavad eelise musta pässiku moodustamiseks või millised osad osalevad mingi kindla bioaktiivse ühendi tootmisel. Kuna iga seenetüvi käitub elusas puus erinevalt, siis on oluline lisaks laboratoorsetele uuringutele vaadelda ka seda, kuidas erinevad tüved loomulikus keskkonnas kasvavad. Selle välja selgitamiseks oleme rajanud mitmed katsealad.
- Tulemused – Geneetiliste analüüside põhjal saame täie kindlusega öelda, et kõik tüved lähevad kaskedel ja leppadel kasvama. Seda kinnitavad ka südamiku puurimise proovid, kui ka visuaalsed vaatlused tüübli kohtade juures. Samas on meie esialgsed tulemused näidanud ka seda, et ainult vähesed musta pässiku tüved suudavad tekitada sklerootsiume juba esimestel aastatel pärast puidu nakatamist. Inopure seenetüüblite jaoks on välja valitud just parimate omaduste ja kasvukiirusega seenetüved, mis suudavad pärast puidu nakatamist tekitada puutüvele sklerootsiume juba esimese paari aasta jooksul. Milline on seente areng 7 aasta pärast? Eks seda näitab aeg.