Musta pässiku mõju metsale

Kas musta pässiku kasvatamine ohustab minu metsa?

Must pässik ehk chaga (Inonotus obliquus) on taelikuliste sugukonda kuuluv puuseen. Lisaks raviseenele, teatakse teda ka puidu lagundajana ja patogeenina, tekitades elusas puus mädanikku, suurendades tuuleheiteohtu ja puu enneaegset surma.

Miks musta pässiku kultiveerimist propageeritakse kui ta ise on puidule kahjulik? 

Üheks põhjuseks on see, et üha kasvavat nõudlust toorme järele ei suuda looduslik esinemissagedus enam esindada. Kasvatuse korral on korje väikesel alal, millega kaob otsimise vaev. Samuti tagab kasvatustes pässikute kasvatamine ühtlase toorme kvaliteedi, seejuures on oluline kasutada kohalikke tüvesid.

Teadmine, et must pässik on taimepatogeen, tekitab kindlasti paljudes metsaomanikes kõhklusi, kas sellisel viisil metsa väärindamine lisatulu saamise eesmärgil on ikkagi mõistlik. Tänasel hetkel ei ole kuigi palju tõendeid selle kohta, kui palju must pässik peremeespuude eluiga lühendab, kas ta suudab peale kase moodustada ka teistel puuliikidel viljakehi ning kas need on võimelised kaseliike ka tagasi nakatama. Seega on otstarbekas pärast pässikute korjet, kuid enne puu suremist, puit realiseerida (koristada metsast mädanikku kandvad puud) vältimaks eoste levikut.

Selleks, et seen saaks edasi levida, on vaja viljakeha.

Seene must krobeline steriilne moodustis puutüvel ei ole viljakeha. Pässiku viljakehad moodustuvad järglaste andmiseks alles siis, kui puu sureb. Mõne nädala jooksul valmivad ookerkollased eosed, mis koore alt väljuvad ja õhku satuvad. Viljakeha on väga lühiajaline (eluiga võib olla isegi ainult kuni paar päeva). Eosed levivad tuule ja putukate kaasabil. Tervetele puudele kujutavad pässiku eosed minimaalset ohtu, sest peremeespuu looduslikuks nakatamiseks peab puul olema füüsiline vigastus – murdunud oks, külmalõhed või katkine koor. Kuna eelistab nakatada pigem kahjustunud küpsemat puitu, siis on väiksem oht nakatumiseks ka istikutel ja noorel puistul.

Inopure on omalt poolt andnud panuse parimate seene tüvede selgitamisel. Iga metsaomanik saab ise teha järeldused ja otsustada, kas musta pässiku kasvatamisest saadav võimalik tulu oma metsas kaalub üles puidule mädanikust tekitava kahju või mitte. Musta pässikuga nakatunud puit on madalama kvaliteediga, kuid seenesaak kompenseerib väärtuse vähenemise. Puit ei sobi enam kvaliteetseks toormaterjaliks, aga leiab kasutust kütte- ja paberipuuna.

Saame tugineda teabele, mis meil praeguseks on. Kuna uuringud ei ole näidanud, et seene sihipärane kasvatamine tooks kaasa märkimisväärset puude suremust, siis näeme musta pässiku kasvatamises pigem võimalust, et väärindada ka vähemväärtuslikke kaasikuid ja lepikuid.